Vilniuse linnal on paika pandud kümme selget printsiipi, millest linnaplaneerimisel lähtutakse. Kas ka Eestis on selliseid selgeid printsiipe vaja? Kvaliteetne elukeskkond ei teki iseenesest: kui tahame elada toimivas ja inimsõbralikus linnaruumis, siis tuleb sellise ruumi loomisesse panustada ja suurt pilti vaadata.

Explore how embracing digitalization reshapes the very fabric of our industry’s culture, emphasizing the urgency to adapt and thrive. Join us in unraveling the transformative journey towards a progressive, future-ready mindset that drives success in today’s dynamic construction landscape.

Ehitus on valdkond, kus pidevalt on vaja investeerida. Hea näide on teedeehituse valdkond: kui ettevõtja lõpetab tänavu tellimuste puuduses tegevuse, siis ei ole ta enam järgmisel aastal riigi jaoks partner. Ent kelle abiga siis järgmistel aastatel uusi teid rajada ja olemasolevaid remontida-hooldada? Palju loodetud kontratsükliline lähenemine siinkohal oleks kahtlemata päästerõngas – on ju meie põhjanaabrid edukalt niiviisi rasketest aegadest läbi murdnud. Eestis on koostatud ehituse pika vaate dokument, nüüd on vaja see ka teostada.

Kuigi hangetel tahetakse saada madalaima hinnaga väga head asja ja püütakse riske maandada lepinguid detailideni viimistledes, ei saa unustada, et hea asi maksab raha. Ilmselt on väärtuspõhised hanked suund, kuhu tulevikus liigume.

Järelkasv on teema, millesse panustavad nii ehituse valdkonna erialaliidud kui ka koolid. Ettevõtjad saavad ja peavad andma oma panuse, seda nii karjäärimessidel oma valdkonda tutvustades, töötubasid läbi viies või Eesti Ehitusinseneride Liidu töörühmas ja Eesti Inseneride Liidu Inseneri infopäevadel osaledes. Lisaks on oluline teadvustada, et ehituskultuur algab tellijast. Ka siis, kui eelarve on piiratud, tuleb nõuda ehitusobjektil aktsepteeritavaid töö- ja olmetingimusi. Juhtimiskultuur ei tohiks tänapäeval enam toimida põhimõttel „kes on süüdi“. Hea töö sünnib usalduses ja koostöös, seega on väärtuspõhised hanked tulevikusuund.

Kliimaseaduse eelnõu valmib 2024 kevadel ning see suunab ehitussektorit tegutsema targemalt ning looma paremat elukeskkonda. Mida see laiemas plaanis sektori jaoks tähendab ning milline on rollide jaotus riigi ja sektori vahel?