Kogunemine ja hommikukohv
Avasõnad
Kristen Michal
Kliimaminister
Ehitusvaldkonnas tehakse täna otsuseid, mis määravad, millises elukeskkonnas hakkavad elama meie lapsed. Seejuures on renoveerimine jätkusuutliku tuleviku ehitamisel väga oluline.
Ukraina. Mineviku varjud ja tuleviku võimalused
Rainer Saks
julgeolekuekspert, Cubexer Technologies juhatuse liige, Postimehe aasta arvamusliider
Ukraina seisab silmitsi küsimusega, kas ja kuidas taastada pärandit, mis kannab endas valusaid mälestusi. Kas katastroofis võib peituda võimalus luua midagi uut ja jätkusuutlikku, mis vastab keskkonna ja ühiskonna vajadustele?
Kohvipaus
Kas renoveerimisest saab uus tööstusharu?
Ivo Jaanisoo
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler
Renoveerimise eesmärkide täitmiseks peab juba järgmiseks aastakümnendiks valdkonna aastane ehitusmaht ületama ühe miljardi euro taseme. Millised eeldused tagavad vajaliku mastaabiefekti nii, et kõik – inimesed, ettevõtjad ja riik – sellest võidavad?
Realistlik plaan või utoopia?
Raivo Rand
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige
Ehitusturg seisab silmitsi küsimustega, kas mõistlik on uuendatud vana või ehitatud uus? Kas tänased renoveerimislahendused lubavad luua kvaliteetse elukeskkonna? Kui palju on tegelikult vaja ja mis eeldused tuleb selleks tagada?
Transforming sustainability research into practice (ENG)
Alexander Guldager Kongshaug
Associated Architect MAA, 3XN GXN.
Renoveerimise ja uuskasutuse teemadel on kirjutatud palju uuringuid. Kuidas aga viia kuiv teooria praktikasse? Kuidas tuleks rakendada ringmajanduse ja jätkusuutlikuse põhimõtted suurtes projektides? Taani arhitekti Aleksander Guldager Kongshaugi kirjeldab, kuidas on võimalik ühendada kompromissideta teooria ja praktika ja toob näiteid erinevatest rahvusvahelistest projektidest (Circle House, Biomason, Green Solution House ja QQT Tower).
Lõuna
Renoveerimislainega kodud korda ja majandus käima!
Jarek Kurnitski
TTÜ professor, akadeemik
Hoonete renoveerimine on üks väheseid rohepöörde tegevusi, mille mõistlikkuses keegi ei kahtle. Suured energiakulud ja külm tuba ühelt poolt, energia- ja kliimapoliitika eesmärgid teiselt poolt ning ka majanduses elavdamise vajadus sunnivad renoveerimise mahte kasvatama. Milline on Eesti tingimustes mõistlik renoveerimismaht riikliku energiasäästukohustuse ja värskelt uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärkide kontekstis? Kas mõju SKP-le, tööhõivele ja maksutuludele katab renoveerimise toetuse vajaduse või tuleb renoveerimislaine eesmärgid hoonete omanikel kinni maksta? Püüame jõuda selgusele, kas ja mis viisil on eesmärgid aastaks 2030 saavutatavad.
Konverentsi kava on Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni poolt hinnatud 4,1 TP vääriliseks.
Lisa kuupäev kalendrisse ja kohtume 27. novembril 2024 Tallinna Lauluväljaku klaassaalis.
Korraldajad
